Ma nägin Sind täna... huvitav, et ma pole sust kunagi varem mööda sõitnud ja just täna... sweet god ma ütlen selle peale... pikemalt sel teemal ma ei peatu... Lihtsalt mul tekkis peas küsimus päeva jooksul- Kui eile oleks harilik päev olnud, kas ma oleks ka siis näinud Sind täna?- mine ja võta kinni.
Päeva juurde siis... ma olin veel õhtul enne magama minekut suht veendunud, et ma magan päeva maha ja ei jõua mitte kuskile, sest ei taha/tahtnudki jõuda.
Mingi hetk päeval helistas Martin ja ütles, et jättis mulle veits raha alla poodi ja isegi pärast seda kõnet polnud mul plaani tõmmelda, magasin edasi. Poole kuuesti trippisin ikkagi linna, sest mul oli vaja teada, mis mu lennuka läbipääsuloast saanud on, kas saan kasutada seda, kui teisse poodi lähen ja tuli välja, et pole vaja enam mingeid kontrolle teha, sest luba on alles ja üks firma peab selle teiselt lihtsalt ära ostma.
Kohvikus pommitasin Kairit kõiksugu ülikooli ja õppelaenu küsimustega ja ta pidas maailma paremini vastu... Päeva lõpuks selgus, et õppelaenu ma veel ei vajagi ja see pole miskit muud kui hea, aga tööotsaga pean ikkagi midagi otsustama, sest lennukat ma ju tahan, aga uus algus(just ülikoolis) ja kõik see tulevikumöks on nii etteaimamatu- kas ma julgen riskida ja ma arvan et ma julgen ... kes ei riski, see ei joo šampanjat, on ju nii, on ikka.
Jaaa kell on juba kolm ja kakskümmend üks minut ja tegelikult peaks magama, aga ma olen vampiir- da. Ja mida vampiirid teevad? Imevad verd, aga mul on granaatõuna mahla ja ma hakkan hoopis vilmi vaatama. Lasen mõtted lendu ja Aura mahlal puhastada mu aurat ja mu karma aurat ja ma tegelikult absoluutselt ei tea millest ma räägin... aga homme pole mul elu ,sest see saab põetatud- jah, ma põletan elu seal ,kus on mu teine kodu ja kuhu sobiks teisele korrusele klaaspõrandaga dušširuum- teisisõnu olen ma ilmselt kuskil kohviku ümbruses (kui ma üles ka ärkan, kui ma üldse magama lähen, et ülesärgata)...Oeh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar