 |
Ükskõik missugusest suhtest välja astumine on nagu suitsetamise mahajätmine. Kui sa ikka ei teadvusta endale lõpetamise vajalikkust ega sellest siis naljalt midagi välja tulla ei saa... Ega sellest teadmisest kergem ei hakka. Ma võiksin vabalt oma nippide pärast põrgusse minna. Ma ei tea, eks ma natuke eksinud ole ka ja ilmselt täiesti valel teel eksinud, aga miski peab ju muutuma, ma ei tee nalja. Kui primitiivset ja kulunud sõnavara ma ka ei kasutaks, mõte on selles, et haiget saab keegi nii või teisiti. Kena oleks alustada kõike otsast. Alustada endast.
Ah kurat. Miski ei muutu, sest miski ei sõltu minust enam- ja kui sõltus siis ma feilisin, sellepärast olengi nüüd siin, oma õnnelikus õnnetuses.
,,Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?
Kumb oleks õigem,- kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda.''
Mina tean täpselt kui palju ma kellelegi elus võlgu olen- täpselt kõik mis mul on ja täpselt 0 ja täpselt sama nõudlik olen ka mina.
Ma kardan, et ma olen veidi kiretu hetkel ja pea ka ei lõika korralikult. Muidugi ma armastan ja muidugi ma hoolin ja kõike muud - kõike on ja kõike saab, aga ma olen kiretu, sest päris palju tehtust tundub tühja läinuna ja see pole õige tunne, lausa võimatu, aga sellel tundel on hetkel koht olemas seega mine ja võta kinni- või ütle, et minul on parakad, sest mõnikord mul ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar