Jätkame Mumfordi teemaga ''Maria avastas 10 aastat hiljem...''

Tegin just kiirkoristuse oma töökohas ja jumala hea on olla. Eile haisesin siin unisena terve päev ja täna teen kaks vahetust, et saada kolmapäev vabaks- juhuks kui Egle ei tulegi lapse pärast tööle (saan siis vähemalt ühe päeva järgmise nädala sees kindlalt hinge tõmmata). Maitea no jah, lapsed on haiged, midagi pole teha, aga ma ilmselt pean valmistuma pikaks nädalaks nende haiguste pärast ja mulle ei saa see meeldida.

Tegin eile ühe lühikese sigari rahus peale tööpäeva ära ja no siis ma ei teadnud, et sigar ei mõju kohe- ühesõnaga lühikesest nässakast olin poole tunni möödudes ikka täielikus deliiriumis. Te ei taha teada.

Tartlasi ja ühte sakslast igatsen hullupööra (kohe naljata) ja noh häda ja viletsus... Tegelt teen selles häda osas küll nalja.

Taskus on kolm euri ja homme (vist) on palga päev. Vedasin kuu rõõmsalt välja arvestades sellega, et igast palgast läheb 200 euri omakorda ülikooli tarvis kõrvale. Kas see tähendab, et ma olen hakanud õppima rahaga ümber käima? Ma usun, et keegi ei pane pahaks kui vähemalt poole nendest kolmest eurist raiskan kummikommide peale. Nii palju siis sellest.

Peaks õppima veits homseks Tekstianalüüsiks, peaks jätkama sigarite uurimist ja peaks puhkama täna. VOT!

Anekdoot teile siis ka, mille ma pühendaks eelkõige Egertile, sest ta oli esimene kes mul sellega meelde tuli. Sorri... -
Naine tuleb koju ja vaatab, et meest pole kodus. Leiab eest mingi paberitüki, mille peal on kriips. Naine ootab niimoodi kaks päeva meest. Alles kolmandal päeval tuleb mees koju. Naine kohe pärima, et kus sa olid ma ju muretsesin, miks sa ei öelnud, kuhu sa lähed?! Mees sellepeale: Ma ju jätsin sulle kirja! Naine vastu: Paberitükk, mille peale oli tõmmatud mingi jutt!! Mees jäi endale kindlaks ja lausus: Seal oli selgelt kirjas: JOON!