4 tundi semiootikat made my day. Üldse oli kuidagi muhe päev täiesti haigete kokkusatumustega ja maailma mõnusamate juttude ja naljadega, sest Maria, Liisa ja Maria-Liisa juhtusid kokku sattuma. 

Homme pean raudpolt raamatukokku jõudma, muidu ei saa elada!(Hea sujuv teemavahetus eks)

Aga mulle tulid täna ikka mõnusad mõtted ja tunded meelde, väga ja väga kaugest minevikust ja mul on hea olla. Tõsiselt hea ja muretu. Kohe on tunda, et uus nädal on alanud ja seda täiesti puhtalt lehelt. Pea valutab, millegi muu üle mu nuriseda pole...

Hommikul tööle ja siis neli tundi eetikat ja siis neljaks ilmselt LIISI töö juurde (et sa Liis oskad mind oodata, aga ma helistan või kirjutan nkn).

Kui koju sõitsin oli must million mõtteid ja nüüd nagu eriti polegi midagi...

(Kas see pole mitte võrratu kiri...?)