Ööööm nooo ma ilmselt pean tegema siiin mõndade jaoks puust ja punaseks sellisee ööö asja et ,kui inimene ütleb ,et tuleb pikk paus siis ta mõtleb selle all ööööö pausi öööö mis oleks siis pikk!!!:D
Ühesõnaga see paus venis ,sest ma lihtsalt ei viinud ja siia maani ei viitsi reisit kirjutada , aga ma teen seda . Äkki siis saab rahus magada ja edasi rahulikult blogi pidada..

Algas kõik nii ,et päeval mil me pidime Eestist lahkuma ma magasin sisse ja kella kolme asemel ma ärkasin 3.31....kähku kähku sain kõigega ühele poole ja ema viis mind alguses Agnessale järgi ja siis meid mõlemaid Tallinki hotelli juurde.
Võta näpust ,me avastasime et Tallink on vale koht.. Lõpuspurt Viru ette ja voila olimegi meie bussikese juures. Trippisime vaikselt nõmmele kus pidi tulema bussile Frau Hunger ja ülejäänud loomad ,aga taaskord võta näpust:D Hunger magas 40 min sisse:D
Igaljuhul kogu see reis jätab igavesti suure jälje meie kõigi mälestustesse, vähemalt mõneks ajaks kindlasti.
Kokku tulid nii erinevad inimesed ,aga lõpp kokkuvõttes me kõik leidsime üksteises midagi sellist mida meenutades me tunneme naudingut ja ülimat rahulolu (see oleks ideaalis). Ma räägin siis endast ,et mulle andis see reis tohutult palju just suhtlemise poole pealt. Inimesed on ikka imelised loomad.
Kolmas päev oli minule tohutult stressikas , sest kõik see esinemine kaamera ees ja veel see teadmine ,et keel pole just parim ja nooooo....aga sakslased ja üldse grupikaaslased oli meeletult toetavad , nad isegi viitsisid teha nägu et nad kuulavad kui ma seal midagi harjutada üritasin:D
Meeletud õhtud olid meil ja kusjuures ainult 2 rahulikumat või siis võrdlemisi rahulikku õhtut oli ,aga nooooo ma ei tea. Ma tõesti ei oska kirjutada ja kirjeldada seda mis ja kuidas seal oli, sedaenam et tagantjärgi on kõik veel 100% lahedam kui oli tegelikult....olgem siis lõpuni ausad.
Ärasõit oli puhtal kujul nuuksumine. Kahju oli tõesti kahju.
Tahaks näha jälle Mojot, Sentat, Jonast, Nikit , Irinat, Karot,Carinat, hahahah Tankerit (not), seda poissi kelle nime mul meels pole aga tal olid prillid ja karvane pea, natuke isegi Christopheri...kuigi ta oli Larsi a.la saksakeelne varjant.
Ühesõnaga ma igatsesin ka teid niii hullult mu kallid Tallinnlased ja eriti neid kes pidid kannatama terve selle nädala Fürer Lendu. Mõtetes ikka ja jälle kooli juures(sealt leiab minu alati).
Elu pärast reisi.
Veits muutunud, siiski kõike ma siia kirjutada ei saa/taha. Kindlasti on värskema pilguga parem vaadata ,aga suhetes tekivad ikka samad küsimused mis varemgi ja tekivad tõrked. Ei taha suhelda puu või seinaga ,aga no see on justkui harjumus. ( öööm hetkel pole vaja võtta seda puud ja seina sõnasõnalt, mõni teine kord:D)
Ühesõnaga ma kaotasin pooled mõtted ära , aga pooled jäid alles ja kui keegi viitsis isegi seda poolt mis alles on lugeda siis.......hahahahahaha nooo see on siiski saavutus.

Mis reisi veel puudutab siis ma tahan errriitiiii tänada Karli, Keni, Agnessat , Rasmust, Andreast, Kristianit ,Margareti ,Kristjanit jaaaaaa mmmmm teisi TSG omi aga no teie olite superluks seltskond:*****