Ilmselgelt endiselt krank, aga koolis käisin ja jumalteab kui palju ma kuusin täna erinevaid varjante sellest ,mis mul siis viga on. Oletati et sain pipragaasiga silma, et meikisin sitasti, et värvisin ennast guaššidega, et mida iganes. Ja kuidagi nii sitt hakkas endal, et olen haigena koolis ,äkki nakatan veel vm...Samas kuidagi nii armas...kuidagi kõik olid nii...nunnud. Õpetajad soovisid paranemist, õpilased saatsid koju:D Ma tegelikult ei oodanud üldse sellist asja. Rääkisin täna Liivanurmega ka ja võta näpust mina ei olegi keemiline õnnetus, tema on see kes arvutas punktid valesti ja ma sain ikkagi nelja, kolme asemel. Peale kooli kutsus ema korraks poodi, sest tal jäi rahakott koju, õnneks ma ei pidanud kaugele minema. Mingi sehkendamise käigus ma avastasin et ma kaotasin ära oma koolisõrmuse, ma olin valmis nutma juba... Leppisime emaga kokku ,et tellin uue...Kodus hakkasin oma kotis sobrama ja tuli välja ,et seal see oligi. Gajagaja.
Tahtsin veel linna minna, Krissu ja Kessu juurde, aga ema ei lubanud. Ütles ,et näengi kole välja täna, minu koht on siis voodis.



19.15...
See on nii masendav, elu on vahepeal nii super masendav. Ja ei teagi mida selle vastu ette võtta. Mis ma ikka öelda oskan. Oh kauneid aegu ammuseid. Kui ammused nad ikka on ,aga siiski. Kord tahaks kerida elu edasi, kord jälle tagasi. Praegu on lihtsalt nii sündmustelage hetk ,et ükstapuha kuhu seda kerida... Ma tunnen palavikuliselt puudust osadest konkreetsete elulõikudega kaasnevatest emotsioonidest, oi kuidas ma tunnen. Kuidas ma küll igatsen inimesi olgugi ,et nägin neid võibolla mõned tunnid tagasi. Appi kuidas ma tahaks istuda praegu kuskil maas ja teha piipu või niisama istuda ja rääkida. Või istuda mõnes tühjas klassiruumis , laua peal ja vestelda mingitel utoopilistel teemadel mis nkn ei vii kuskile välja...pole oluline kellega, mina mõtlen ikka neid ja samu...või siis seda ja sama..ma ei tea oleneb kuidas võtta.
Tahaks lihtsalt rõvedalt karjuda midagi kellegi kohta ,et Krissu teeks kurja näo ja ütleks TSSSSSS ta on ju siin lähedal ja Liis naeraks ja ütleks et ma olen ikka täitsa loll...või ma ei tea see oli lihtsalt näide. Aaaa noh see mis ma siin välja ladusin on tõesti palju paluda hetkel ,sest nkn analoogsetest asjadest unistab peagi iga viies inimene ja seda iga päev. Niiet see siin on lihtsalt midagi sellist, millest ma tahtsin saada hetkel lahti. Mu nv lihatsalt poleks alanud ,kui ma just praegu ja just siin poleks seda kõike maininud, sest just hetkel mul on/oli selline nostalgia.