Kui tahad ärgata, aga tegelikult pole und siis pole ka midagi peale hakata...sest seda pole olemas...
''Tüdinud kõigest, tüdinud armust ja hirmust....'' - ma ei mäleta kuidas see luuletus edasi läks.
Morgan saatis peale balli koju ja uskumatu kui õiget juttu ta vahepeal rääkis... põhimõtteliselt ikka elukesest enesest, aga pagan ma leidsin ennast seal jutu sees...
Elu on paras kook... paned midagi veits liiga palju saad toreda kõrvetise...oskad doseerida, naudid nii et hoia ja keela...aga ka heaks kokaks ei saa ilma harjutamiseta...


Tühi, vähemalt on mida meenutada...


elu on ilus, aga tahaks nutta vist... ei tea kas õnnest, kevadest või niisama