Mis õhku sa hingad?

Ma tahan lennnaaataa...
Reaalne vajadus väljaelamiseks ja seda just kõige paremas mõttes.
Mul on kopp ees inimsööjatest ja muudest Gorgodest.
Tahaks lihtsalt võtta midagi ette ja teha ja olla ja nautida ja ma tahaks panna kõik enda ümber maksama, aga ainult parimat hinda, ainult ilusat hinda, niiet saaks naerda ja nautida. Saaks naeratada ja saada vastu täpselt sama.. elada kuskil romantilistes värvides vikerkaarel ja näha enda ees suuri Norra mägesid.
Ma tahan purjetada Soome ja jalutada oma jalad katki Norra mägedeni või ma tahaks olla see õnnelik rootslane kes trippis jumal teab kuhu puhkama (Indoneesiasse kui ma ei eksi) ja oih, kukkus kogemata tegevvulkaani 150 meetrit sügavasse kraatrisse.. Ta oli ka õnnelik, ta lihtsalt libastus. Aga kurat mõte sellest et mees suri õnnelikuna ja nii tobedalt on ikkagi ilus.. (Okei noormehest on kahju, aga ta trippppiiiiiiiis)
Ma tahan ja ma teen... Ma võtan ette suure lehe ja joonistan päikese ja selle sisse ma joonistan sind ja ennast ja veeel palju inimesi..ma joonistan sinna sisse muusika ja värvipotid, lõputud autoteed ja koleda maja, mille me sellel suvel ilusaks teeme...palju pintsleid, ühe kitarre, mõtlen kuidas see kõik ära paigutada ja siis joonistan, sest ma pole nii ammu olnud nii armunud ellu ja inimestesse, isegi Gorgodesse... burning from looove...njah eks need leegid muutuvad varem või hiljem sinisteks, aga kütameeeeeeee....
Isegi kui mu õhtu ära situtakse siis jääb see sissekanne alles ja minul on alati mingi punkt , õnnelik koht mõtete kaugemas nurgas, kuhu ma võin tagasi tulla... Tulla enda juurde. Olenemata sellest kui persse ma kunagi satun... I'll be back!
Tegelikult ma võin muutuda nüüd tõsiseks ja süveneda ja süveneda nii, et mineeee kuidas ma võin süveneda, aga mis sest muutub... sees on ikkagi lilled ja vikerkaared... mitte NULLID!

Aaa ja veel.. kuna homseks on mõnusalt vähe õppida ma võtan ette vähemalt ühe hea filmi või vähemalt ühe osa ''Meeleheitel romatikute'' sarjast.. jeeejeeeeee