We won't say our goodbyes you know it's better that way
We won't break, we won't die
It's just a moment of change
We won't break, we won't die
It's just a moment of change
Eks me kõik karda muutusi oma suuremal või väisekmal määral. Ma olen üldse viimasel ajal nii palju juurde õppinud, et elu omandas korraga erilise tähtsuse ja mõtte. Väga erilise.Üle pika aja on elu taas rahulikult rahutu. Otseselt midagi südantlõhestavat peale ''põrguliku vaikse nädalat'' pole toimunud, aga vaatamata kõigele lendavad koguaeg kuskil mingid killud pähe ja see on koomilisel kombel ärritav... ikkagi panekisn rõhu koomilisusele...elu on tore. Kevad on saabunud vist ja inimesed olegi rahutumaks muutunud. Ma kohe tunnen mingit väljakutset väljakutsele...Ja ma ei taha magama minna, sest mul on taas kord hea olla... Kui ma lähen magama siis see kustub ja hommik on morn, sest kes laps armastab tõusta seitsme ajal.
Mul on homme kergelt teiseks tunniks..aga ma lähen esimeseks, et õppida veits.. või noh iseasi kui palju õppida, aga korrata, mingeid pisikesi asju, sest enamusasjadega olen imekombel toime tulnud ja üldse.. millest ma räägin.
Muuseas ma pean tunnistama,et ''Into the wild'' on tark film. Seal lihtsalt on neid kilde, mida ma kirjutaks hea meelega maha, seda enam et on ju kuhu kirjutada:D
Mul on nii palju öelda, mul on nii palju näidata.. kas te ootate mu ära? Ma tean, et see võib olla vaid ajutine inspiratsioon, mis on tingitud hetkelisest vabadusest ja heaolust, aga kas te äratate mu jälle ellu kui ma ära vajun ja masendusse langen? Tean ju et varem või hiljem see juhtub, aga palun olge teie seal, sest mul on vaja, et keegi oleks seal, siis kui jälle selgub, et ma olen peaga vee all.
Kust see tuli praegu?.. ilmselt sealt kus peidavad end hirmud... ilmselt sealt kus tekib mõte, et elu on liiga lühike, sest kui sul on hea sa tahaksid elada IGAVESTI!
Muuseas lappasin ''Väikese Printsi'' ka läbi ja iga kord tekib sama mõte, iga kord ma mõtlen, et ma ei tahagi suureks saada... jaa loomulikult, ma tahan olla iseseisev, aga ma kardan, et ma ei hakka kunagi hoolima kujunditest ja numbritest. Ma tahan jääda lapseks, kes usub sellesse, et jõulud on midagi enamat, kui lihtsalt lõputu söömine ja lapseks, kes tahab ehitada lumememme...aga ma tahan olla suur inimene kellele saab usaldada suuri maailmavallutusi.
Seni kuni ma tunnen, et mul on keegi kellele toetuda ma olen olemas...
Noh dum spiro, spero- või kuidas see oligi...vägagi arvestatav väljend igal juhul...sest kuni hingan-loodan...ja see on tõsi.
Nii lahtiseks ja veidi segaseks jääbki minu öine mõttelend, sest mul on liiga palju öelda ja liiga vähe sõnu, et üldse saaks midagi öelda...not enough!
Kuulan veel paar laulu ja ma vannun ma lähen magama, sest muidu ma saan enda peale kurjaks ja äkki ma magan homme sisse ja dou kui palju asju võib juhtuda!!!!
Hahaha ...ooo big fun..:D
With love,
m.
Mul on homme kergelt teiseks tunniks..aga ma lähen esimeseks, et õppida veits.. või noh iseasi kui palju õppida, aga korrata, mingeid pisikesi asju, sest enamusasjadega olen imekombel toime tulnud ja üldse.. millest ma räägin.
Muuseas ma pean tunnistama,et ''Into the wild'' on tark film. Seal lihtsalt on neid kilde, mida ma kirjutaks hea meelega maha, seda enam et on ju kuhu kirjutada:D
Mul on nii palju öelda, mul on nii palju näidata.. kas te ootate mu ära? Ma tean, et see võib olla vaid ajutine inspiratsioon, mis on tingitud hetkelisest vabadusest ja heaolust, aga kas te äratate mu jälle ellu kui ma ära vajun ja masendusse langen? Tean ju et varem või hiljem see juhtub, aga palun olge teie seal, sest mul on vaja, et keegi oleks seal, siis kui jälle selgub, et ma olen peaga vee all.
Kust see tuli praegu?.. ilmselt sealt kus peidavad end hirmud... ilmselt sealt kus tekib mõte, et elu on liiga lühike, sest kui sul on hea sa tahaksid elada IGAVESTI!
Muuseas lappasin ''Väikese Printsi'' ka läbi ja iga kord tekib sama mõte, iga kord ma mõtlen, et ma ei tahagi suureks saada... jaa loomulikult, ma tahan olla iseseisev, aga ma kardan, et ma ei hakka kunagi hoolima kujunditest ja numbritest. Ma tahan jääda lapseks, kes usub sellesse, et jõulud on midagi enamat, kui lihtsalt lõputu söömine ja lapseks, kes tahab ehitada lumememme...aga ma tahan olla suur inimene kellele saab usaldada suuri maailmavallutusi.
Seni kuni ma tunnen, et mul on keegi kellele toetuda ma olen olemas...
Noh dum spiro, spero- või kuidas see oligi...vägagi arvestatav väljend igal juhul...sest kuni hingan-loodan...ja see on tõsi.
Nii lahtiseks ja veidi segaseks jääbki minu öine mõttelend, sest mul on liiga palju öelda ja liiga vähe sõnu, et üldse saaks midagi öelda...not enough!
Kuulan veel paar laulu ja ma vannun ma lähen magama, sest muidu ma saan enda peale kurjaks ja äkki ma magan homme sisse ja dou kui palju asju võib juhtuda!!!!
Hahaha ...ooo big fun..:D
With love,
m.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar