Eile ei tulnud saku õppine just kõige paremini välja. Uni oli nii jube ,et ma lihtsalt pidin ronima teki alla. Panin spets äratuse poole kuueks ,aga nagu oligi arvata ma ei suutnud tõmmata end voodi küljest nii vara lahti. Sõnu pidi õppima bussis, estas...kavatsesin füüsikas ka aga.....
Jakobson kutsus mind tahvli juurde lahendama ülesannet ,aga need kes teavad mind teavad kindlasti ka seda ,et ma satun segadusse tahvli ees...peaaegu koguaeg satun, sedaenam et tegu oli füüsikaga. Igaljuhul see läks nii käest ära ,et kui õpetaja oleks küsinud mult palju on 2*2 ei oleks ma osanud vastata. See on haige tunne kui kuskil sügaval sa tead ,et oskad aga aju just kui keeldub seletamast kuidas miski käib. See oli sõna otseses mõttes ajusurm. Seda on võimatu seletada. Lahendasin meeleheitlikult teiste abiga selle ülesande ära ja läksin shokkis kohale. Mul on suva mis mõtlesid kõik kes pidid minu ajusurma pealt vaatama ,sest nemad ei tundnud seda mida tundsin tol hetkel mina ,kui dramaatiliselt see ka ei kõlaks, aga see on tõsi. Mul on jumala pohhui kuidas mind hiljem vaadati..mõni sai kindlasti egolaksu, aga mina käisin päeva lõppuni surnult ringi ,ei ühtegi emotsiooni, ühtegi mõtet. Sitt tunne. Praegu on pea värskem ja ma oskan seda natukenegi analüüsida. Ma võtsin selle liiga südamesse. Mind häiris kindlasti see, et osad tegid oma pilkudega maha,kui ma vataasin otsa nad ignoreerisid seda, vaatasid vastu ,aga justkui tühja...ma ei tea milles see tuleb, mingi idiootne inimeste kurjus, mida on ka mõnikord mul endal ,aga siiski millest?..Nii halb elu? Enesekehtestamise vajadus?(a.la haha ta on nii loll ma olen targem vaadakem teda nüüd kui nartsu) Bullshit mul on kahju inimesest, kes tõesti arvab ,et see samune matemaatika või füüsika oskamine ongi see tähtsaim asi inimese juures. Lihtsalt see minu tujutusetus tõestas täna veelkord mulle ,et inimesed ei vaja sind ,kui sul pole neile midagi anda olgu need uudised või naeratus. Mul polnud täna vaja seda tähelepeanu, ei...aga selle kõige juures ma lihtsalt panin tähele.
Noh peale füüsiakt oli saksakeele töö , muidugi polnud ma õiges meeleolus seda kirjutama ,aga ma loodan ,et mul läks hästi või vähemalt normaalselt. Ma ei mäleta kuidas läks päev edasi..mis tunnid olid ja mis järjekorras pole oluline ka...viimane oli muusika ajalugu ja selle järeltöö...loodan et see läks ka hästi.